Helen Eelrand tutvustab Naistelehes Cadizit ja selle aasta tähtsaimat pidu, mitmesajatuhande osavõtjaga karnevali. See on ohjeldamatu nädalapikkune rõõmujoovastus koos kostümeeritud tegelaste ning ohtra rumm-koolaga.
Cadizi karneval on Euroopa suurim ning samas unikaalne oma keskendumise poolest poliitilisele satiirile. Loomulikult ei mahu kogu see melu ajaleheartiklisse, seega soovitame nii Naistelehe kui teiste väljaannete lugejatele meie kirjastuse raamatut “Mida te kogu aeg lõkerdate? 100 põhjust, miks armuda Andaluusiasse“.
Just eeskätt välismaalaste jaoks veel avastamata Cadizi provintsist ja selle toredatest inimestest see raamat jutustabki. Arvukad värvilised fotod räägivad juurde selle, mille jaoks sõnad napiks jäävad.
Helen Eelrand on ajakirjanik ja kirjanik, kelle debüütromaan “Pasodoble” ilmus 2010. aasta lõpus. Ta on raamatute “Urmas Ott. Teletähe lugu”, “Anne Veesaar. Elus, see on kõige tähtsam!” ja “Regina. Mu imekaunis võitlejanna” kaasautor.
2009. aasta märtsis jõudis ta koos abikaasa ja kahe tütrega Hispaaniasse, kogu maine vara ühes suuremat sorti sõiduautos. Et jääda.
See raamat on tema esimese pooleteise aasta elu põhjal sündinud kirglik armastuskiri maailmanurgale, mis neid, täis hoogu, rõõmu, seiklusi ja armastust, vastu võttis.
Helenile on öeldud, et tema tunded Andaluusia vastu on naiivsed ja ebaobjektiivsed. Et ta keeldub halba nägemast. Võibolla see nii ongi, kuid mida kaugemale ta sünnimaalt triivib, seda arusaamatumaks ja võimatumaks muutub tema jaoks iga hinna eest kõigi ja kõige kahtlustamine, põlastamine, hindamine ja vihkamine või jumal teab kust pärit kujutelm, et üks inimene on teisest parem.
Raamat jõuab poelettidele orienteeruvalt 15. veebruar.
Raamatu autor Helen Eelrand ja teksti loeb Janek Joost.
35aastasena oleks Dagnel justkui kõik olemas: aastaid kestnud kooselu toreda mehega, imearmas tütar, karismaatiline kasupoeg, mõistlik töökoht. Kõik muutub, kui tema tee ristub särasilmse Madridist pärit Domenicoga, kelle kreedoks on armuda ja tunda ennast elusana vaatamata hirmule ja süütunnetele. Sõprusest saab armastus, armastusest kirg ja kirest kinnisidee, mis hävitab nii peategelase enda kui ümbritsevate elu.
“Pasodoble” on vastus küsimusele, kas eesti naised valivad võõramaise mehe ikka pelgalt materiaalse heaolu tõttu? Või jääme me alatiseks igatsema suuri tundeid ja väljaütlemata sõnu? Kas oma elu ühele kaardile asetamine tõesti väärib küünlaid?
Helen Eelrand töötas aastaid erinevates eesti meediakanalites, alustades raadiodiskorina Pärnus ning teenides oma suurimad töövõidud Eesti Päevalehe sotsiaalteemade reporterina. Lisaks on ta autoriks mitmele menukale elulooraamatule. Hispaania keele õpingud viisid lootusetu armumiseni Andaluusiasse, selle elustiili ja rahvasse, nii et alates 2009. aasta kevadest elab ta koos mehe ja kahe tütrega Hispaania edelaosas särtsakas sadamalinnas nimega El Puerto de Santa Maria. Ehedalt ja kirglikult hispaanlaste mõttemaailma kirjeldav “Pasodoble” on tema esikromaan.
22.detsembril saabub trükikojast “Pasodoble”, Helen Eelranna esikromaan, mis oma tunnete äkilisuselt jätab seljataha enamiku eesti lembekirjandusest.
Peategelane, 35aastane abielus eestlanna ning 27aastane särasilmne ja kompleksivaba hispaania noormees pole kindlasti Jumala poolt kokku määratud armastajapaar. Või siiski? Kas on võimalik õnnelikuks saada, kui järgida südant, lõhkuda oma abielu ja sotsiaalsed suhted ning asetada kogu elu ühele kaardile? Nagu ütleb selle raamatu meeskangelane: “Hirm, armumine, süütunded…. kõige tähtsam on tunda end elusana.”