Fotomälestus raamatu “Legend meeskonnast. Hispaania jalgpallikoondise edulugu” esitluselt Hispaania Majas
Randvelt kirjastus
Raamatute kirjastamine
Telli raamat “Mina olen moslem” siit – hind ainult 10 EUR!
“Olen naine, olen eestlane, olen kahe lapse ema, olen abikaasa, olen tütar ja olen õde, olen tädigi, olen inglise keele filoloog ja tõlkija, olen raamatukirjutaja ja blogija, vahel koguni ajakirjanik, olen, olen, olen….
–
Ent kui ma ütlen, et olen moslem, siis olekski justkui kõik öeldud,” kirjutab Nele Siplane raamatu sissejuhatuses.
Raamat annab ülevaate islami olemusest, rääkides samas ka autori enda teest islamini, seda üldse mitte ainuvõimalikuks teeks pidades.
–
“Inimesed ikka leiavad endale teeviitu, mille suunas edasi minna, olgu selleks siis islam või budism või mis tahes õpetus. Islam tuli minu ellu ajal, mil vajasin edasiminemiseks eneseusku, mõtestatust, turvalisust, loogilisust, tugevaid seinu oma tulevasele majale. Kõike seda olen ma islamist ka leidnud, ja seeläbi ka rahu ja tasakaalu. Islam tähendab mulle ennekõike siiski eluviisi kui sellist. Tähendab juhatust, mille järgi rahujalal elada,” kirjutab ta.
–
Raamatu sõnum on, et iga päev on uus päev, on uus algus, on uus võimalus. Iga päev on parim päev ja täna on esimene päev nende päevade jadas.
–
Autorist: Nele Siplane on Egiptuses El Mansūras elav eestlanna, kellelt on varem ilmunud raamatud “Egiptimaa. Eestlanna Elu loori varjus”, “Egiptimaa II. Eestlanna ja tuhat üks ööd” ning kes on kokaraamatu “Araabia köögi radadel. Egiptuses ja Marokos” kaasautor.
Airika Harrik, raamatu “Iseenda Laps” autor täna ETV saates Pealtnägija
–
16-aastane Tallinna 21. kooli õpilane Airika Harrik tahab tulevikus saada arstiks.
Hetkel kirjutab tüdruk aga hoopis põnevat ja fantaasiaküllast triloogiat, mille esimene osa “Iseenda laps” ilmus detsembris. Lugu ajas rändamisest, kuuhuntidest, golemitest, vaimudest ja armastusest on nii hästi vastu võetud, et esimene tiraaž on läbi müüdud.
Õhtul kell 20.05 teeb rahvusvaheliste ambitsioonidega koolitüdruk Pealtnägijas oma esimese teledebüüdi.
–
–
Telli Airika Harriku raamatu “Iseenda laps” soodushinnaga! Hind ainult 14 EUR!
(Hind poes 18 EUR. Hind sisaldab postikulusid.)
–
Ajakirja Nipiraamat jaanuari number soovitab enne Tartusse sõitmist lugeda läbi Marje Ernitsa “Leidmata”!
Ajakirja Nipiraamat jaanuari number soovitab enne Tartusse sõitmist lugeda läbi Marje Ernitsa “Leidmata”!
Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. Lõuna-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on pälvinud tunnustust mitmel romaanivõistlusel.
40ndates aastates pereema elu muutub saatuslikult päeval, mil ta satub orjapõlve psüühiliselt väärastunud ema ja poja maja keldrisse. Pere ja politsei pingutustele vaatamata ei suudeta teda seitsme aasta jooksul leida. Ühel päeval õnnestub tal eneselegi ootamatult põgeneda. Sellest päevast seisab ta hoopis rängemate küsimuste ees: kas ja kuidas on võimalik taastada kaotsiläinud aastaid? Kas iseennast üles leida on enam üldse võimalik?
Teismeline kirjanik teeb maailma tippudele ära
On koolivaheaja lõpp, kui Airika Harrikuga raamatupoe kohvikus kohtume.
Erinevalt klassikaaslastest pole ta eriti niisama logeleda saanud – jõulude ajal tuli trükist tema esimene romaan «Iseenda laps». See on esimene osa triloogiast, mille teise osa kirjutamise kallal ta vaheajal tööd tegigi.
Loe intervjuud Airika Harrikuga värskest Naistelehest.
Marje Ernitsa raamat “Leidmata” telli siit
–
Nad ei leidnud teda kunagi üles, aga jõgi leidis! Jõgi võttis kõik vastu ning haaras oma embusesse. Tema voolas ka siis edasi, kui inimesed otsimast väsisid. Juus- juuksehaaval ja voost voogu harutas vool kõik kehad algosadeks ning puistas nad laiali. Nüüd lebab leidmata jäänuid igal pool Emajõe kallaste all ja peal – nüüd on nad savi, mida Looja voolib, mitte inimene.
–
40ndates aastates pereema elu muutub saatuslikult päeval, mil ta satub orjapõlve psüühiliselt väärastunud ema ja poja maja keldrisse. Pere ja politsei pingutustele vaatamata ei suudeta teda seitsme aasta jooksul leida. Ühel päeval õnnestub tal eneselegi ootamatult põgeneda. Sellest päevast seisab ta hoopis rängemate küsimuste ees: kas ja kuidas on võimalik taastada kaotsiläinud aastaid? Kas iseennast üles leida on enam üldse võimalik?
–
Autorist: Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. Lõuna-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on pälvinud tunnustust mitmel romaanivõistlusel.
–
Telli raamat siit:
Kutsume raamatuesitlusele: Agu Takis “Härrana sündinud” Ühe hiidlase lood
Raamatu esitlus toimub laupäeval 20. augustil Hellamaa rannas Hiiumaa Tarbijate Ühistu liikmepäeva raames. Ürituse algus 14.00. Kohapeal saab ka autogramme.
Saksa okupatsioon, Vene okupatsioon, nõukogude aeg, sõjaväeteenistus väga karmide tingimustega vangilaagris Uuralites, tagasipöördumine Hiiumaale – see raamat on lugu ühe tegusa, 3. juunil 1940.aastal Hiiumaal sündinud mehe elust.
Raamatu üks haaravamaid peatükke kirjeldab ka Eesti esimese jäätee ehitamist , mille üheks rajajaks Takis oli. Selle tegemisel tuli õppida omaenese teadmistest, sest kellegi kogemustest õppida polnud – üks suur veok vajuski läbi vastrajatud jäätee, mida siis pea terve ööpäev vintsidega 15 meetri sügavuselt jääle tagasi sikutati.
Raamat jõuab välja esimeste kooperatiivide tekkeaega, aega, kui hakkas paistma vabaduse kiir. Raamatusse tuleb ka nukraid noote, kui autor näeb made “ärastamist” ning mure pere ja laste pärast – sest arstid panid karmi diagnoosi…
Tulge Aarne Rubeni uue põnevusromaani esitlusele
1. võtke paar banaanilindu;
2. pöörake rüütli pead võllas;
3. ravige oma haavad onguentiga;
4. lahendage mõistatus peast (tête) või tehke midagi varjualusega (toit);
5. te ei pea midagi riivama, et tulla juulis;
6. kuivatage koera, võimalikult mere lähedal;
7. minnes sinna, võrgutage naine;
8. ja magage temaga;
9. kuni see kõik laiali paisatakse;
10. või on nii, et meie peakesed seda ei võta.
Tahate teada, mis juhtub, kui nii teha?
Tulge esmaspäeval, 22. augustil kell 18 Viru keskuse Rahva Raamatusse, kus Aarne Ruben esitleb uut globaalset põnevusromaani “Ilusast naisest ei saa head muumiat”, mis annab vastuse.
Uus põnevusromaan Aarne Rubenilt
“Ilusast naisest ei saa head muumiat” Aarne Ruben
võtke paar banaanilindu;- pöörake rüütli pead võllas;
- ravige oma haavad onguentiga;
- lahendage mõistatus peast (tête) või tehke midagi varjualusega (toit);
- te ei pea midagi riivama, et tulla juulis;
- kuivatage koera, võimalikult mere lähedal;
- minnes sinna, võrgutage naine;
- ja magage temaga;
- kuni see kõik laiali paisatakse;
- või on nii, et meie peakesed seda ei võta.
Umbes niisugune, raskesti tõlgendatava sisuga krüptogramm jäi maha kurikuulsast piraadist Olivier Levasseur’ist. See on ainuke teejuht sadu miljoneid maksva peidetud varanduse juurde, mille jälile püüab jõuda Eesti päritolu semiootik Jaagup Vihmasagar koos kahe välismaise kolleegiga.
Aarne Rubeni uus põnevusromaan on globaalse haardega: varanduse jäljed viivad mitmele India ookeani saarele.
Aarne Ruben on eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta on kirjutanud romaane, mis baseeruvad Eesti 20. sajandi ajalool. Tema tuntuim teos on “Volta annab kaeblikku vilet”, mis räägib 1905. aasta Vene revolutsioonist, Leninist ja dadaistide liikumisest Zürichis.
Aastal 2000 võitis ta teosega “Volta annab kaeblikku vilet” Eesti romaanivõistlusel esimese koha.
Kohe jõuab poelettidele uus raamat
„Härrana sündinud“ Ühe hiidlase mälestused – Agu Takis.
Saksa okupatsioon, Vene okupatsioon, nõukogude aeg, sõjaväeteenistus väga karmide tingimustega vangilaagris Uuralites, tagasipöördumine Hiiumaale – see raamat on lugu ühe tegusa, 3. juunil 1940.aastal Hiiumaal sündinud mehe elust.
Takis kirjelab raamatus ehedalt kolhooside ja sovhooside moodustamise perioodi, parseldamist ja nihverdamist, erinevate mentaliteetide põrkumist. Kuidas kõik keerles rahateenimine, naiste ja veel kord naiste ümber.
Takis meenutab ka oma sagedasi Venemaa visiite – et saada kalurikolhoosile mingisugune hea masin, tuli omakorda Venemaale midagi viia ning alati ka otsustajaid „moosida“. Suurest jahi-ja kalakirest, suurest-suurest loomaarmastusest ning pisaratest, kui üks jahimees sea asemel tema laika maha lasi – esimesed laikad tõi Eestisse just raamatu autor.
Raamatu üks haaravamaid peatükke kirjeldab ka Eesti esimese jäätee ehitamist, mille üheks rajajaks Takis oli. Selle tegemisel tuli õppida omaenese teadmistest, sest kellegi kogemustest õppida polnud – üks suur veok vajuski läbi vastrajatud jäätee, mida siis pea terve ööpäev vintsidega 15 meetri sügavuselt jääle tagasi sikutati.
Raamat jõuab välja esimeste kooperatiivide tekkeaega, aega, kui hakkas paistma vabaduse kiir. Raamatusse tuleb ka nukraid noote, kui autor näeb maade “ärastamist” ning mure pere ja laste pärast – sest arstid panid karmi diagnoosi….